【图话】佛系单身 所以不争
Vitalianus | |
---|---|
![]() | |
Sünninimi | Vitalianus |
Valitsemisaja algus | 30. juuli 657 |
Valitsemisaja l?pp | 27. jaanuar 672 |
Eelk?ija | Eugenius I |
J?reltulija | Adeodatus II |
Sünnikoht | Segni |
Surmakuup?ev | 27. jaanuar 672 |
Surmakoht | Rooma |
Maetud | Vatikani grotid |
Vitalianus oli paavst 657–672. Ta oli 76. paavst.
Vitalianus sündis Segnis. Ta oli Anastasiuse poeg.
Ta oli Eugenius I ajal diakon (kardinaldiakon).
Paavstiks saamine
[muuda | muuda l?hteteksti]Vitalianus pühitseti paavstiks 30. juulil 657, kui Bütsantsi keiser Constans II oli teda tunnustanud. Ta valiti ametisse arvatavasti mais 657.
Suhtumine monoteletismi
[muuda | muuda l?hteteksti]Vitalianus soovis paavstiks saades taastada Konstantinoopoliga paremad suhted, kui need olid tema eelk?ija ajal. Ta saatis Konstantinoopolisse saadiku, kelle kaudu teatas keisrile ja Konstantinoopoli patriarhile Petrosele oma valituksosutumisest ja soovis leida lepitust. Keiser saatis paavstile kingitusi, sealhulgas kuldsete ornamentidega kaunistatud evangeeliumik?ited. Keiser kinnitas ka katoliku kiriku privileegid.
Konstantinoopoli patriarh lisas paavsti nime diptühhoni ja teatas, et n?ustub paavsti teoloogiliste vaadetega.
Vitalianus keeldus tunnustamast patriarh Johannes V usutunnistust, kuna see ei sisaldanud ortodoksset ?petust, mist?ttu Johannese j?reltulija patriarh Theodoros I soovis paavsti nime kustutamist diptühhonist, kuid keiser Konstantinos IV oli selle vastu.
Suhted keisriga
[muuda | muuda l?hteteksti]Bütsantsi keiser Constans II külastas juulis 663 Roomat. Keiser kohtus 5. juulil paavstiga Roomast 6 miili eemal. Keiser ja paavst siirdusid üheskoos Rooma Peetri kirikusse, kus keiser pakkus paavstile kingitusi. Pühap?eval osales keiser paavsti peetud missal, j?rgmisel laup?eval einestasid nad koos ja pühap?eval osales keiser taas paavsti peetaval missal.
17. juulil Roomast lahkunud keiser lasi eemaldada pronkskaunistused linna hoonetelt, sealhulgas Rooma Pantheonilt. Pronks saadeti Konstantinoopolisse.
Kui Constans II 15. septembril 668 m?rvati, tunnustas paavst keisrina tema poega Konstantinos IV.
Suhted Bütsantsi piiskoppidega
[muuda | muuda l?hteteksti]Vitalianus r?hutas oma autoriteeti Bütsantsi piiskoppide üle. Lappa piiskop Johannes, kes oli tagandatud Gortusi metropoliidi Paulose poolt, apelleeris paavstile. Paulos lasi piiskopi vangistada, kuid Johannesel ?nnestus p?geneda Rooma.
Vitalianus pidas aastal 667 sinodi, kus leiti, et Johannesel polnud süüd. Paavst teatas Paulosele, et Johannes tuleb ametisse tagasi ennistada ja talle tuleb tagasi anda ?rav?etud kloostrid. Paavst kohustas Paulost tagandama ametist kaks diakonit, kes olid abiellunud p?rast ordinatsiooni.
Suhted Inglismaa piiskoppidega
[muuda | muuda l?hteteksti]Vitalianus kavatses aastal 664 ordineerida Canterbury peapiiskopiks Wighardi, kes suri Roomas katku. Seej?rel teatas paavst Northumberlandi kuningale Oswyle, et saadab Inglismaale sobiva piiskopi niipea kui v?imalik.
Ta ordineeris 26. m?rtsil 668 Canterbury peapiiskopiks Theodoros Tarsosest, kes pidi reorganiseerima kiriku Inglismaal. Piiskopi kaaslased abt Hadrianus ja Benedictus Biscop pidid j?lgima, et Theodoros ei juurutaks piiskopkonnas kreeka kombeid.
Vitalianus kohustas Inglismaal j?rgima rooma kommet ülest?usmispühade arvestamisel, mitte keldi kommet.
Suhted Itaalia piiskoppidega
[muuda | muuda l?hteteksti]Bütsantsi keiser Constans II t?stis 1. m?rtsil 666 Ravenna peapiiskopkonna autokefaalseks kirikuks. Ravenna peapiiskopi pühitsesid ametisse kolm sufragaanpiiskoppi.
Vitalianus kutsus Ravenna peapiiskoppi Maurust oma vaateid selgitama, kuid Maurus keeldus. Seej?rel ekskommunitseeris paavst Mauruse.
Liturgilised otsused
[muuda | muuda l?hteteksti]Vitalianus kohustas Inglismaal j?rgima rooma kommet ülest?usmispühade arvestamisel, mitte keldi kommet.
Traditsiooni j?rgi hakati tema ajal tarvitama kirikus orelit.
Ordinatsioonid
[muuda | muuda l?hteteksti]Vitalianus ordineeris 97 piiskoppi, 22 preestrit ja 1 diakoni.
Vitalianus kultuuriloos
[muuda | muuda l?hteteksti]Vitalianus rajas ?ppeasutuse, kus ?petati koorilaulu.
Surm
[muuda | muuda l?hteteksti]Vitalianus suri 27. jaanuaril 672 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Vitalianust austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema m?lestusp?ev on 27. jaanuar.
Kirjandus
[muuda | muuda l?hteteksti]- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
- Vincenzo Monachino: I tempi e la figura del papa Vitaliano. "Storiografia e storia. Studi in onore di Eugenio Duprè Theseider". II. Roma, 1974: 573–588.
- Bruno Navarra: San Vitaliano papa. Roma, 1972.
V?lislingid
[muuda | muuda l?hteteksti]- Artikkel Vitalianusest. (inglise keeles)
- Artikkel Vitalianusest. (inglise keeles)
- 7. sajandi konsistooriumid.
- Vitalianuse dokumendid.
Eelnev Eugenius I |
Rooma paavst 657–672 |
J?rgnev Adeodatus II |