多部委发文促金融支持制造业 完善政策打造制造
Arutlusviga (inglise keeles fallacy) on vigase v?i kehtetu arutlusk?igu kasutamine, et j?uda j?relduseni.[1][2] Arutlusvigu saab kasutada tahtlikult, kui eesm?rk on teisi m?jutada, v?i kogemata teadmatusest.[3]
Arutlusvead liigitatakse formaalseteks ja mitteformaalseteks. Formaalseid arutlusvigu saab kindlaks teha standardse loogikasüsteemi abil, n?iteks lauseloogikaga.[1] Ainult deduktiivsed argumendid v?ivad sisaldada formaalseid arutlusvigu. Formaalse arutlusveaga deduktiivne argument on kehtetu.[3] Mitteformaalsed vead k?ivad argumendi sisu kohta.[4] Mitteformaalse veaga argument v?ib olla nii deduktiivne kui ka induktiivne ja vormilt kehtiv.
Argumendid v?ivad olla vigased v?i kehtetud mitmel viisil. Levinud vigadel on oma nimi ja nad kuuluvad arutlusvigade klassifikatsiooni.
Eriline juhtum on matemaatiline arutlusviga ehk tahtlikult kehtetu matemaatiline t?estus, kus viga v?ib olla raskesti m?rgatav v?i varjatud. Matemaatilisi arutlusvigu, n?iteks vastuolusid sisaldavaid t?estusi, luuakse tihti hariduslikul eesm?rgil.[5]
ülevaade
[muuda | muuda l?hteteksti]Arutlusvead muudavad argumendi n?rgemaks. Arutlusvead on tavalised ja v?ivad m?juda veenvalt.[6] Mitteformaalseid arutlusvigu leidub eriti palju meedias, n?iteks ajalehtedes ja televisioonis, kus demagoogia on levinud v?te.[7] Arutlusvigu on oluline tunda, sest nii on v?imalik neid tuvastada ja v?ltida. Neid v?ltides saab luua paremaid argumente.
Arutlusvigu on keeruline m?rgata, sest argument v?ib olla semantiliselt korrektne ja pikemad arutlusk?igud v?ivad sisaldada nii koosk?lalisi kui ka vigaseid alamargumente.[8]
Vigased argumendid v?ivad tunduda korrektsed. Seda ise?ranis argisuhtluses, kus kasutatakse kergemini ?ra kuulaja emotsionaalseid, intellektuaalseid v?i psühholoogilisi n?rkusi. Retoorilised v?tted, mis varjavad v?idetevahelisi loogilisi seoseid, teevad vigade ?ratundmise veel keerulisemaks. Oskus arutlusvigu ?ra tunda aitab n?ha n?rku seoseid eelduste ja j?relduse vahel ning eristada, mis pelgalt tundub t?ene ja mis tegelikkuses ongi t?ene. Seda oskust nimetatakse kriitiliseks m?tlemiseks.[9]
Arutlusvigade klassifitseerimine
[muuda | muuda l?hteteksti]Arutlusvigu on keeruline üheselt klassifitseerida, kuna neil on mitmekesine struktuur ja kasutusala.
Aristoteles
[muuda | muuda l?hteteksti]Aristoteles oli esimene arutlusvigade süstematiseerija. Ta pidas arutlusvigade uurimist oluliseks, sest üks viis v?itlust v?ita on vastaspoole argument ümber lükata.[10]
Teoses "Sofistlikud vastuv?ited" (kr "De Sophisticis Elenchis") t?i Aristoteles v?lja kolmteist arutlusviga. Ta jagas need kahte suurde rühma: lingvistilised ehk keelest s?ltuvad verbaalsed vead ja mittelingvistilised ehk keelest s?ltumatud materiaalsed vead.[11][12] Aristotelese j?rgi on materiaalne viga eksitus k?neleja jutu sisus ning verbaalne viga eksitus viisis, kuidas ta r??gib. Verbaalse vea korral j?utakse j?relduseni vigase v?i mitmet?hendusliku s?nakasutusega.[13] N?iteks v?ib verbaalne viga tekkida vaidluses, milles uuritakse küsimust, kes on inimkonnas ?ppijad: targad v?i v?hikud.[14] Materiaalne viga on n?iteks:
- Koriskus erineb Sokratesest.
- Sokrates on inimene.
- J?relikult erineb Koriskus inimesest.[15]
Whately rühmitus
[muuda | muuda l?hteteksti]19. sajandi loogiku, majandus- ja usuteadlase Richard Whately j?rgi on arutlusviga mistahes argument, mis k?lab otsustavalt, kuid tegelikkuses pole seda.[16]
Whately jagas arutlusvead kahte rühma: loogilised ja materiaalsed vead. Whately teooria kohaselt on loogilised vead sellised, kus argumendi j?reldus ei tulene eeldustest. Ta jaotas loogilised vead kaheks: puhtalt ja pooleldi loogilised vead. Pooleldi loogilised vead olid Whately arvates k?ik Aristotelese sofismid, v?lja arvatud ignoratio elenchi, petitio principii ja non causa pro causa.[17] Neid Aristotelese sofisme pidas Whately hoopis materiaalseteks vigadeks.[18] Erinevalt loogilisest veast v?ib materiaalse vea korral argumendi j?reldus siiski tuleneda eeldustest.
Teised klassifikatsioonid
[muuda | muuda l?hteteksti]Arutlusvigu on veel mitmel muul moel klassifitseeritud. Tuntud on n?iteks Francis Baconi ja John Stuart Milli arutlusvigade k?sitlused.
Formaalne arutlusviga
[muuda | muuda l?hteteksti]Formaalne arutlusviga on puudus deduktiivse argumendi struktuuris, mille t?ttu on terve argument kehtetu. Sellist viga saab esile tuua formaalses loogikakeeles.[1] Formaalne arutlusviga ei muuda argumendi eeldusi ega j?reldust v??raks. M?lemad v?ivad olla t?esed, kuid sellegipoolest on argument kehtetu, sest j?reldus ei tulene eeldustest. Seega, kui on vaja v?lja selgitada, kas argumendis esineb formaalne arutlusviga, pole oluline, mida üksikud v?ited t?hendavad, vaid üksnes v?idete omavaheline suhe.[3][19]
V?ljend "loogiline arutlusviga" on vastuoluline, sest s?na "loogiline" annab m?ista, et tegemist on paikapidava arutlusk?iguga, kuid s?na "arutlusviga" v?idab vastupidist. Seet?ttu eelistatakse v?ljendit "formaalne arutlusviga". M?lemat kasutatakse argisuhtluses argumendi kohta, mis on mingil p?hjusel problemaatiline.
N?iteid formaalsetest arutlusvigadest
[muuda | muuda l?hteteksti]- T?en?osusele r?humine (ingl appeal to probability) – v?ide p?hineb millelgi, mis on t?en?oline v?i v?ib juhtuda, kuid pole kindel.[19]
- Konjunktsiooniviga (ingl conjuction fallacy) – oletus, et tulemus, mis rahuldab mitut tingimust korraga, on t?en?olisem kui tulemus, mis rahuldab vaid üht.[20]
- Maskiga mehe arutlusviga (ingl masked man fallacy) – arutlusviga, kus identse osutusega t?histajate asendamine t?eses v?ites viib v??ra j?relduseni.[21]
- J?relduse jaatamine (ingl affirming the consequent) – argumendi antetsedenti peetakse t?eseks, sest konsekvent on t?ene; kui A siis B; B, seega A.
- Eelduse eitamine (ingl denying the antecedent) – argumendi konsekventi peetakse v??raks, sest antetsedent on v??r; kui A siis B; mitte A, seega mitte B.
- Disjunktsiooni jaatamine (ingl affirming the disjunct) – j?reldus, et üks disjunktsiooni argument peab olema v??r, kuna teine on t?ene; A v?i B; A, seega mitte B.
Mitteformaalne arutlusviga
[muuda | muuda l?hteteksti]Mitteformaalse arutlusveaga argument v?ib olla kehtiv, kuid mitte korrektne, sest üks v?i mitu tema eeldustest on v??rad.[22]
Mitteformaalsete arutlusvigade erijuhtumid on induktiivsed vead. Induktiivsete vigade tuvastamiseks tuleb hinnata argumendi tugevust ja metodoloogiat. üks levinud mitteformaalne arutlusviga on ennatlik üldistus, kui j?reldus tehakse ebapiisava t?endusmaterjali p?hjal.[23][24] Ennatlik üldistus esineb tavaliselt j?rgmisel kujul:
- 1. X on A korral t?ene.
- 2. X on B korral t?ene.
- 3. J?relikult on X t?ene ka C, D jt korral.
Ennatliku üldistuse v?listab piisava empiirilise t?endusmaterjali olemasolu. Stereotüübid on n?ide ennatlikust üldistusest ("naised ei naudi sporti", "mehed ei kanna roosat" jne).
N?iteid mitteformaalsetest arutlusvigadest
[muuda | muuda l?hteteksti]Mitteformaalseid arutlusvigu on nende mitmekesisuse t?ttu rohkem kui formaalseid vigu.
- Tsirkulaarne arutlus (ingl begging the question) – argument, mille j?reldus sisaldub eeldustes.[25]
- Argument teadmatusest (ingl argument from ignorance) – enda v?ite kaitsmiseks osutatakse t?siasjale, et vastase seisukoht pole t?iuslik v?i seda ei ole suudetud t?sikindlalt t?estada.[26]
- Argument uskumatusest (ingl argument from nonbelief) – enda v?ite kaitsmiseks osutatakse t?siasjale, et vastase seisukohta pole v?imalik uskuda.[27]
- Argument arutlusveast (ingl fallacy fallacy) – n?hes vastase argumendis arutlusviga, j?reldatakse, et see on v??r.[28]
- Eelneva t?en?osuse ignoreerimine (ingl base rate fallacy) – arutlusviga, kus tehakse t?en?osuslik j?reldus, mis tugineb tingimuslikule t?en?osusele (juhtumi t?en?osus mingi informatsiooni valguses), aga ignoreerib eelnevat t?en?osust (juhtumi üleüldist t?en?osust).[29]
- Ideaalse lahenduse arutlusviga (ingl perfect solution fallacy) – probleemi v?imaliku lahenduse tagasilükkamine, sest see pole ideaalne.[30]
- Endale meelep?raste n?idete valik (ingl cherry picking) – arutluses tuuakse v?lja vaid oma seisukohale meelep?raseid, kuid mitte sellele vastuk?ivaid n?iteid.[31]
- Argumentum ad hominem – selle asemel, et rünnata vastase argumenti, rünnatakse tema isikut.[26]
- Autoriteedile r?humine – v?ite t?eseks pidamine selle esitaja positsiooni v?i autoriteedi t?ttu.[32]
- V??rdilemma (ingl false dilemma) – argument, mis piirab k?igi v?imalike alternatiivide arvu kahele, kuigi neid on tegelikkuses rohkem.[26]
Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Harry J. Gensler (2010). The A to Z of Logic. Lk 74. ISBN 9780810875968.
- ↑ Woods, John (2004). The Death of Argument. Applied Logic Series. Kd 32. Lk 3–23. ISBN 9789048167005.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Bowell, T. & Kemp, G. (2010). Critical Thinking: A Consise Guide. USA: Routledge. Lk 62.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Informal Fallacies, Northern Kentucky University". Vaadatud 6.05.2018.
- ↑ Barbeau, Edward (2000). Mathematical fallacies, flaws, and flimflam. ISBN 978-0-88385-529-4.
- ↑ McMullin, R (2000). The New Handbook of Cognitive Therapy Techniques. New York: W. W. Norton & Company Ltd.
- ↑ McMurtry, John. "The mass media: An analysis of their system of fallacy". Interchange. 21 (4): 49–66. DOI:10.1007/BF01810092.
- ↑ DeLancey, Craig, Ph.D. "Evaluating Arguments–Distinguishing between reasonable and fallacious tactics" (PDF). oswego.edu. self-published. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. september 2013.
- ↑ Edward M. Glaser. "Defining Critical Thinking". The International Center for the Assessment of Higher Order Thinking (ICAT, US)/Critical Thinking Community.
- ↑ Frans, van Eemeren; Bart, Garssen; Bert, Meuffels (2009). "1". Fallacies and judgements of reasonableness, Empirical Research Concerning the Pragma-Dialectical Discussion Rules (English). Dordrecht: Springer Science+Business Media B.V. Lk 2. ISBN 978-90-481-2613-2.
{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Aristotle's original 13 fallacies". The Non Sequitur. Vaadatud 6.05.2018.
- ↑ "Aristotle's 13 fallacies". www.logiclaw.co.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.07.2018. Vaadatud 6.05.2018.
- ↑ "PHIL 495: Philosophical Writing (Spring 2008), Texas A&M University". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.05.2018. Vaadatud 6.05.2018.
- ↑ Frans, van Eemeren; Bart, Garssen; Bert, Meuffels (2009). "1". Fallacies and judgements of reasonableness, Empirical Research Concerning the Pragma-Dialectical Discussion Rules (English). Dordrecht: Springer Science+Business Media B.V. Lk 3. ISBN 978-90-481-2613-2.
{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Frans, van Eemeren; Bart, Garssen; Bert, Meuffels (2009). "1". Fallacies and judgements of reasonableness, Empirical Research Concerning the Pragma-Dialectical Discussion Rules (English). Dordrecht: Springer Science+Business Media B.V. Lk 4. ISBN 978-90-481-2613-2.
{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Frans H. van Eemeren, Bart Garssen, Bert Meuffels (2009). Fallacies and Judgments of Reasonableness: Empirical Research Concerning the Pragma-Dialectical Discussion Rules. Lk 8.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Raul Piirimees. "Sofistika". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. mai 2018.
- ↑ Coffey, P. (1912). The Science of Logic. Longmans, Green, and Company. Lk 302. LCCN 12018756. Vaadatud 6.05.2018.
- ↑ 19,0 19,1 Jonathan St. B. T. Evans, Stephen E. Newstead, Ruth M. J. Byrne. "Human Reasoning: The Psychology of Deduction". Logical & Critical Thinking. ISBN 9780863773136.
{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Straker, David. "Conjunction Fallacy". ChangingMinds.org. Vaadatud 6.05.2018.
- ↑ Bowell, Tracey; Kemp, Gary (2013). Critical Thinking: A Concise Guide. Routledge. Lk 225. ISBN 1134290810.
- ↑ "Informal fallacies".
- ↑ "Fallacy: Hasty Generalization (Nizkor Project)". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.12.2008.
- ↑ Vickers, John (2018). "The Problem of Induction". Stanford Encyclopedia of Philosophy.
- ↑ "Your logical fallacy is begging the question". Thou shalt not commit logical fallacies. Vaadatud 6.05.2018.
- ↑ 26,0 26,1 26,2 Vaus, Sander (2021). "Levinud arutlusvigu" (PDF).
- ↑ "Toolkit for Thinking". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2015. Vaadatud 28. mail 2018.
- ↑ K. S. Pope (2003). "Common Logical Fallacies in Psychology: 26 Types & Examples". Fallacies & Pitfalls in Psychology.
- ↑ "Base Rate Fallacy". Psychology Glossary. AlleyDog.com. Vaadatud 5.06.2018.
- ↑ H. Demsetz, "Information and Efficiency: Another Viewpoint", Journal of Law and Economics 12 (April 1969): 1, quoted in Kirzner, Israel M. (1978). Competition and Entrepreneurship. Lk 231. ISBN 0-226-43776-0.
- ↑ Bradley Dowden. "Fallacies".
- ↑ Emermen, Frans (2010). Strategic Maneuvering in Argumentative Discourse: Extending the Pragma-dialectical Theory of Argumentation. Lk 203.
V?lislingid
[muuda | muuda l?hteteksti]- Internet Encyclopedia of Philosophy. "Fallacy".
- "Logical Fallacies".
- "The Fallacy Files Taxonomy of Logical Fallacies". Loogiliste arutlusvigade ülesehitus.
- "The Nizkor Project". Mitteformaalsed arutlusvead ja n?ited.